Pilatese eesmärgiks on erinevate harjutuste kaudu parandada treenija rühti, paindlikkust, võhma ja jõudu. Samuti kasutatakse seda rehabilitatiivses ravis, pakkudes nõnda leevendust selja- ja kaelavaludele ning muudest vigastustest tingitud füüsilistele vaevustele.
Pilatese väljatöötajat ja arendajat Joseph Hubertus Pilatest (1883 – 1967) motiveeris treeningkava looma tema enda tervisemured: juba noorena vaevasid teda astma, luude pehmenemine ning reuma. Joseph oli aga veendunud, et ka temal on võimalik oma tervis tippvormi saada, kui ta sellele süsteemselt ning oma võimeid silmas pidades läheneb.
J. H. Pilates pani kokku treeningkava (pilatese), mis lähtub kuuest printsiibist.
Keskendumine – tõhusa treenimise tagab keha ja mõtte ühendamine. See tähendab, et treeningut ei tehta mitte möödaminnes, vaid iga lihasgrupiga tegelemine nõuab ka sellele mõtlemist.
Kõhulihaste tugevdamine – kõhu- ja seljalihaste tugevdamine aitab kaitsta keret ja siseorganeid, toetada selgroogu ning parandada rühti.
Kontrollitud liigutused – rahulik treeningtempo aitab tagada, et lihased oleksid õigesti aktiveeritud ning vältida vigastuste teket.
Hingamine – pilatese üks olulisemaid aspekte on hingamisele keskendumine. See aitab treeningut tõhustada, tuua vereringesse rohkem hapnikku, muuta treenijat energilisemaks ning saavutada meelerahu.
Täpsus ja korrektne vorm – pilatese eesmärgiks pole teha võimalikult palju kordusi, vaid teha harjutusi võimalikult edukalt ja keha toetavalt. Joseph Pilates uskus, et võime teha harjutust vaid paar korda, kuid õige vormiga, on parem, kui teha sama harjutust vale vormiga kümneid kordi.
Liigutuste sujuvus – iga harjutus saab alguse keha keskmest ja liigub sealt edasi erinevatesse lihasgruppidesse. Samuti on kõik harjutused loogilises järgnevuses, et keha arengut loomulikult toetada.